E-ITSPEA blogi

Valisin analüüsimiseks ACM (Association for Computing Machinery) eetika koodeksi.     Üleüldiselt ütleks, et ACM eetika koodeksis on kõik vajalik kirjas, et olla profesionaalne ning viisakas. Sissejuhatuses ütleb, et koodeks on mõeldud it-professionaalidele inspiratsiooniks, kuhu alla kuuluvad praktikud, instruktorid/õpetajad, õpilased, mõjutajad ning kõik kes kasutavad arvutitehnoloogiat mõjutaval viisil. Ehk kõik kes loovad midagi ühiskonnale, peaksid jälgima taolist eetikat ning austama teisi ja kohtlema neid nagu sa tahaks, et sind koheldakse. Tooks koodeksist välja mõned punktid, mis ma arvan, et on kõige tähtsamad:      Contribute to society and to human well-being, acknowledging that all people are stakeholders in computing. - olles kõige esimene punkt arvan samuti, et see on ka kõige tähtsam punkt. Kõik arvutikasutajad mõjutavad arvutitehnoloogiat ning kui sa ei kohtle neid ilusti, võivad nad kahjustada arvutitehnoloogia kommuuni ning luua halb mulje s...

       Sissejuhatuses märkasin kohe lauset, mis on pooleli jäänud ning teise lausega ei eralda lauselõpumärk. (Arvutimäng on arvutiprogramm, mis on mõeldud mänguprotsessi korraldamiseks, mängupartneritega suhtlemiseks või ise partnerina Oma neljakümneaastase ajaloo vältel koguvad arvutimängud iga päevaga üha suuremat populaarsust.). Samuti sissejuhatuses märkasin lauset mis sisaldas: arvutimängudest on saanud e-sport, mis minuarust on natuke valesti väidetud, sest arvutimängud on siiski rohkem meelelahutuseks ning e-sport on väga väike osa arvutimängude kommuunist. Jah, e-spordi vaatajaskond on üpriski suur kuid see ei tee kohe arvutimänge espordiks. Parem oleks sõnastada, et võistlusmängudest on tekkinud e-sport. Üldiselt on sisu hästi kirjutatud kuid üpriski lihtne oli leida valesti sõnastatud lauseid või kirjavigu kuid peatükid on selleest sisukad peatükid teevad selle minuarust tasa. Samuti teksti seest puuduvad viited, mis ei ole väga suur probleem kuna kasutatu...

       Otsustasin analüüsiks valida turvariski, mis on kehtinud juba ammu enne arvuteid: pettus. Tänapäeval on väga levinud pettused internetis, kuna selleks pole vaja mingit viirust vaid lihtsalt petetakse mingil viisil inimeselt raha välja. Üks väga kuulus viis on see, et inimene läheb kuskile veebilehele ning talle tuleb ette kiri, et helistada teatud numbrile kuna nende arvutis on probleem või viirus. See järel nad helistavad ning petjad üritavad arvutisse saada kasutades näiteks TeamViewerit. Nad võivad tekitada näilise probleemi näiteks näidates mingit asja arvutis väites, et see on viirus, ning nad käituvad nagu nad teaksid mida nad teevad, näiteks panevad mingeid mõtetuid käske Command Prompti. Selle kohta on mitmeid väga huvitavad videosi youtubes kus inimesed üritavad petta petjaid ning käivad neile närvidele teades, et nad on pahatahtlikud (näiteks https://youtu.be/DLzgQ35s9Os). Hiljuti lugesin uudistest, kuidas Eestis mingi vanemal naisterahval petet...

  Minu arvates kõige huvitavam abivahend puudega inimestele on silma jälgijad. Kasutades silma jälgijat ei pea liigutama oma kätt koos hiirega vaid kaamera jälgib kuhu su silm vaatab ning edastab need andmed arvutile. Koos häälkäsklusega ei ole sul käsi vajagi kasutada vaid saad silmaga minna kuhugi peale ning häälkäsklusega sinna peale vajutada. Need 2 koos teevad inimesele, kellel pole võimalik oma käsi piisavalt liigutada, arvuti kasutamise lihtsamaks kui see oleks niisama. See tehnoloogia on juba mitukümmend aastat olnud olemas seega otseselt pole see uudne tehnoloogia. Kuid sellegipoolest ei ole see asi mida kohtad tavalise kasutaja juures. Seda sama tehnoloogiat tahetakse kasutada ka tuleviku mängudes, et teha mängusid rohkem elamusrikkamaks. See on samas väga hea ka puudega inimestele kuna mängud on väga suur põhjus miks firmad peaksid arendama tehnoloogiat sest sealt võib väga palju kasumit teenida. Kuigi preaguseks on silma jälgimise tehnoloogia väga arenenud ning sellega ...

Otsustasin hindamiseks võtta kaks sama valdkonna veebilehte. Heaks näiteks valisin meie oma ülikooli veebilehe (TalTech.ee) ning halvaks näiteks valisin Yale kunstikooli kodulehe (art.yale.edu). Hindamiseks kasutan Jakob Nielseni viite punkti. TalTech koduleht Õpitavus - Peamised funktsioonid on kodulehel kohe suurelt näha. Kui sul on mingi asi mida sa otsida tahad siis leiad selle kategooria kohe esimese asjana kodulehelt. Samuti on otsimise võimalus suurelt kui sul on mingi kindel asi mida sa üles ei leia kuskilt. Alla kerides on kohe näha uudised ning lõpus on lisalingid vajalikkudele lehtedele. Tõhusus - Olles ise kasutanud seda lehte võib öelda, et vajalikud toimingud saab suht kiirelt tehtud kui lehte on külastatud mitmeid kordi. Meeldejäädavus - Usun, et oskused suudab kasutaja suht kiiresti meelde tuletada olles lehte mitte kaua külastanud. Vead - Mõned vead mis kasutaja võib teha on otsida valest kohast mingit infot. Mõned asjad sobivad mitme kategooria alla seega mingi info o...

       Selles teoses oli kõik põhipunktid kaetud mis vaja, et häkkeriks saada: milline peab olema su suhtumine häkkimisse, mida sa pead oskama et olla edukas häkker ning kuidas saada tuntust häkkerite kultuuri hulgas.       Üks sõna mis terves tekstis kordus oli praktika. Et saada heaks häkkeriks on kõige tähtsam asi harjutamine, harjutamine ja veel kord harjutamine. Nii ise kirjutamine/lahendamine kui ka teiste lahenduste vaatamine aitab väga palju. See on asi mis ma tunnen et kehtib igal pool kuid programmeerimises on see eriti tähtis, saades sellest järjest rohkem ka ise aru õppides seda.     Teine asi mis on väga tähtis edukal häkkeril on armastus probleemi lahendamise vastu ning effektiivsus. Kui sa tunned huvi selle vastu ning see meeldib sulle üle kõige muudest asjadest, kulutad sa sellele ka kõige rohkem aega ning sealt tuleb ka areng. Kuid samal ajal peab olema efektiivne, nagu tekstis mainiti siis ei tohiks kulutada aega sarnas...

  Ma otsustasin valida 2 inimest, kes on juhtinud sama firmat, kuid erinevatel aegadel. Need inimesed on preagune Apple CEO Tim Cook ning kunagine CEO ja kaasasutaja Steve Jobs. Mõlemad on head juhid Applele, kuid nende juhtimise stiil erineb nii mõneski aspektis üksteisest. Steve Jobs Steve Jobs on üks kuulsamaid, kui mitte kõige kuulsam IT-juht. Steve Jobs otsis alati täiuslikku tulemust ning ei leppinud millegi vähemaga. Tema jaoks oli tähtis olla kõigega kursis mis firmas toimub ning osadeleda võimalikult palju firma tegevustes. Tal oli selge visioon mida Apple peaks tegema tulevikus ning mitte miski ei takistanud tal neid ideid ellu viimast. Väga palju Apple edust peitus selle lihtsuses. Steve Jobs sobib kohe kindlasti IT-juhi ja arengumootori rolli  alla, kuid ta suutis seda balanseerida teavitaja/suhtleja ning mentori/õpetaja rolliga, olles eeskujuks teistele ning motiveerides teisi olema innovatiivsed, kuulates nende ideid ning aidates ise kaasa.     Tim...

     Nagu etteantud jutus kirjeldati, võib professionaalsust kirjeldata erinevat moodi. Kõige lihtsam ära tunda IT proff on arvatavasti siis, kui ta kas jagab oma teadmisi teistega või kui ta on tuntud millegi loomise poolest. Kuid tihtipeale inimesed, kes on väga professionaalsed, ei paista silma, sest nad tegelevad kuskil süsteemis sees ning ei paista välja kuid on väga osavad oma alas.     Kuigi paljud väidavad, et ülikooli diplom ei tee sinust proffi, siis tänapäeva Eestis ma arvan, et see on siiski üks suurtest näitajatest, kas sa oskad oma ala. Ülikooli lõpetanud on enamasti alati eespool neist, kes ei lõpeta ning seega on neil ka rohkem võimalusi erinevatel töökohtadel töötada. Kuid neid samu oskusi võib väga hästi ka iseseisvalt omandada, peab lihtsalt tõestama, et sa oskad sellel alal töötada. Väga paljud kuulsad arendajad jätsid ülikooli pooleli ning siiski suutsid väga eduka süsteemi luua. Seega peamine asi on, et sa teeksid seda asja südamega ning sa...

       Copyleft tähendab, et kasutajal peab võimalus olema kasutada, kopeerida, muuta, parandada ning edasi anda tarkvara. Kõik see kehtib ka tarkavarale mis on muudetud.       Free Software Foundation (FSF) jagab copyleftile toetudes erinevad litsentsid selle järgi, kui tugevalt copyleft teatud litsentse mõjutab. Tugevalt mõjutatavatel litsentsidel peavad kõik komponendid olema sama litsentsi all, nõrgalt mõjutatavatel on lubatud erandid ning litsentsidel , mida copyleft ei mõjuta, on lubatud kasutada oma koodi ka ärivara tegemisel.     GNU GPL-iga, mis on tugevalt mõjutatud copylefti poolt, on näiteks loodud Wordpress, Audacity ja Linux kernel. Kõiki toodud näited saab tasuta kasutada, kuid kõikidele kasutajatele kehtib koheselt samuti GPL litsents, kuna copyleft mõjutab seda tugevalt, ehk kasutajad peavad ka enda loodud asju tasuta jagama.      GNU LGPL ja Mozilla Avalikul litsentsil, mis on nõrgalt mõjutatud copylefti ...

     Alustuseks ütleks ma, et ma nõustun enamike punktidega mis on 2. peatükis toodud ning ma tunnen, et see on väga hea mõtlemisviis mida autorid jagavad.      Punktiga "Moral Rights Unchanged" ma nõustun täielikult, inimesed ei tohiks saada teiste loomingut enda nimele võtta, kui isik ei ole seotud selle loominguga ei ole tal mitte mingit pistmist sellega ning originaalsed autorid peaksid kõik kasumi ning tunnustuse saama endale.     Punktis "Free Non-Commercial Sharing" räägitakse, et inimesed võiksid kasutada isiklikul põhjusel asju ilma, et neil oleks oht saada karistada. Üks teema millel on pidevalt olnud jutte, et karistatakse, on piraatlus (ehk asjade tasuta allatõmbamine/kasutamine mis reaalselt maksab raha). Kuigi ma nõustun, et see ei ole just kõige ilusam tegu, siis suurfirmad kes teenivad niikuinii miljoneid, ei kaota midagi sellega kui osad inimesed, kellel võibolla pole vahendeid et seda osta, kasutaksid neid asju tasuta. Mis m...

     "Ole Inimene" ning "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus" on 2 reeglit, mille vastu minuarust koguaeg eksitakse. Üks koht kuhu ma tihtipeale vaatan on Delfi uudiste all kommentaari sektsioon, mitte sellepärast et mind huvitaks mida nad arvavad, vaid et näha mida lolli on sinna jälle kokku kirjutatud. Inimesed ei austa seal kedagi ning kuna enamus kommentaarid on kirjutatud anonüümselt, siis ei ole sellel ka tagajärgi. Arvatakse, et nemad on kõige paremad ja nende arvamus on kõige õigem. Igapäeva elus ma tõsiselt kahtlen, et need inimesed hakkaksid avalikult oma arvamust niimoodi kuulutama, muidu ei lõppeks see neile mitte mingil moel hästi. Teine koht kus ma näen pidevalt eksimas nende etikettide vastu, on facebook. Kuigi ma ei jälgi seda väga tihti, näed iga vahel kuidas mingi postituse alla on hakanud tekkima kommentaare, mille kirjutajad ei ole väga mõelnud enne selle välja saatmist.          Reegel, mis mulle endale väga meeldib, on "...

     Visioon, mida on minuarust kõige rohkem realiseeritud, on vaba ja avatud infoühiskond kuid millel on isiku andmed ning info turvalised. Näiteks Hiinas on paljud veebilehed ning programmid riigi poolt keelatud mis mujal maailmas on suurelt kasutuses. Eestis sellist asja kohtab väga harva ning enamjaolt kõik mis sa teha tahad internetis on sulle avatud. Ainukesed suuremad asjad mida ma tean et on Eestis keelatud, on hasartmängude lehed. Töötades ise firmas, mis kontrollib spordimängude andmeid, on osad lehed saadaval ainult läbi VPN-i kuna Eestis neid ei kasutata. Isikuandmed on Eestis olnud samuti päris turvatud, mingeid suuri küberturvalisuse probleeme pole esinenud, mis võiks ohustada paljusi. Mäletan vaid, et kunagi soovitati muuta ID-kaardi paroolid ära turvalisuse mõttes, kuid ei ole kindel kas see oli mingi suurema ohu põhjusel. Samuti tuleb järjest juurde tehnoloogiad (näiteks Smart-id) mis teevad sisselogimise igalepoole palju lihtsamaks, kuid on sama ohutu. ...

       Creative Commons (edaspidi CC) on aidanud väga paljusid sisuloojaid erinevatel platvormidel. Väga palju on internetis probleeme, kus kopeeritakse kellegi originaalset loomingut ning looja ise ei saa mitte mingit tunnustust selle eest. Tänu CC-le aga sa oled kohustatud oma sisus viitama originaalsele autorile ning samuti saama talt loa kasutada tema loomingut. Samuti saab originaalne looja mõjutada kuidas nad saavad seda kasutada.       Kui ta ei soovi, et tema tööd, mis näiteks sisaldab teemat, mida ei oleks ilus rahalisel eesmärgil kasutada, ei rahastataks, saab ta seda läbi CC kontrollida. Kui autor arvab, et tema tehtud sisu saab kõige paremini edasi anda seda mitte muutes, saab ta samuti kontrollida seda ning seetõttu tuleb tema loomingut kasutada täpselt nii, nagu ta seda edastas või siis saab ta selle maha võtta.       Minuarust aitab see just kõige rohkem inimesi, kes pole saanud piisavalt tähelepanu oma sisuga. N...

  Ethernet 1972 hakkas Xerox's Palo Alto Research Center-i (PARC) tiim looma kohtvõrku (Inglise keeles local-aera network ehk LAN). Üks arendajatest, Robert Metcalfe, sai palju inspiratsiooni juba olemasolevast võrgusüsteemist nimega ALOHAnet. 1973 aastal, peale seda kui nad olid rohkem kui aasta selle kallal töötanud, saavutasid nad 3 Mbps kiiruse mis oli väga suur areng. Mitmeid aastaid oli see tehnoloogia ainult PARC-i käes kuni nad 1976 otsustasid seda hakata jagama ka teistele. 1979 otsustas PARC selle turule tuua ning selleks ajaks oli juba maksimum kiiruseks 10 Mbps. Kui hüpata tänapäeva, siis Ethernet on kõige rohkem kasutusel olev kohtvõrgu tehnoloogia. Tänapäeval on võimalik Ethernetiga kätte saada 10 Gbps ehk 10000 Mbps, kuid see ei ole tavapärases kasutuses vaid on eelkõige mõeldud just võrgustikele, kust käib läbi väga suur andmevahetus. Etherneti eelis Wifi ees on just stabiilne ühendus, mida läbi õhu on raskem saavutada kui läbi kaabli.      Etherneti ...

Virtual boy Virtual boy oli Nintendo poolt loodud konsool aastal 1995, mis pidavat olema uus tuleviku konsool sisaldades endas virtuaal reaalsust (edaspidi VR). Mõte oli väga uudne ning inimesed olid väga huvitatud sellest tehnoloogiast, kuid Nintendo ei suutnud omale ette seadud ootustest midagi erilist välja tuua. VR oli rohkem reklaamitrikk kui reaalsus, nimelt kasutasid nad stereoskoopilist ekraani, mille võime oli teha pilt sügavamaks. Kuna see töötas patareide peal ei olnud nende protsessor piisavalt võimas, et tuua ostjatele 3D maailmat mida kõik ootasid. Samuti oli neil probleeme kahtlustega, et nende VR prillid võivad teha inimeste silmadele viga või tervisele viga. Nende peamine põhjus miks nad selle välja lasid oli, et kuna Nintendo 64 oli tulekul ning sellel tekkisid viivitused, et 1995 aastal mitte tühjade kätega jätta ostjaid, lasid nad välja Virtual Boy. Peamised põhjused miks see ei löönud läbi oli hind, mille eest sai puhtalt punase ekraani, väga imelik mängimise p...