Silma jälgijad

 Minu arvates kõige huvitavam abivahend puudega inimestele on silma jälgijad. Kasutades silma jälgijat ei pea liigutama oma kätt koos hiirega vaid kaamera jälgib kuhu su silm vaatab ning edastab need andmed arvutile. Koos häälkäsklusega ei ole sul käsi vajagi kasutada vaid saad silmaga minna kuhugi peale ning häälkäsklusega sinna peale vajutada. Need 2 koos teevad inimesele, kellel pole võimalik oma käsi piisavalt liigutada, arvuti kasutamise lihtsamaks kui see oleks niisama. See tehnoloogia on juba mitukümmend aastat olnud olemas seega otseselt pole see uudne tehnoloogia. Kuid sellegipoolest ei ole see asi mida kohtad tavalise kasutaja juures. Seda sama tehnoloogiat tahetakse kasutada ka tuleviku mängudes, et teha mängusid rohkem elamusrikkamaks. See on samas väga hea ka puudega inimestele kuna mängud on väga suur põhjus miks firmad peaksid arendama tehnoloogiat sest sealt võib väga palju kasumit teenida. Kuigi preaguseks on silma jälgimise tehnoloogia väga arenenud ning sellega saab väga hästi hakkama, võib tulevikus tulla uuendatud versioone mis teevad kasutamise veel lihtsamaks.




Allikad:

https://abilitynet.org.uk/news-blogs/next-gen-eye-tracking-game-changer-disabled-people


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT turvariski analüüsimine

       Otsustasin analüüsiks valida turvariski, mis on kehtinud juba ammu enne arvuteid: pettus. Tänapäeval on väga levinud pettused internetis, kuna selleks pole vaja mingit viirust vaid lihtsalt petetakse mingil viisil inimeselt raha välja. Üks väga kuulus viis on see, et inimene läheb kuskile veebilehele ning talle tuleb ette kiri, et helistada teatud numbrile kuna nende arvutis on probleem või viirus. See järel nad helistavad ning petjad üritavad arvutisse saada kasutades näiteks TeamViewerit. Nad võivad tekitada näilise probleemi näiteks näidates mingit asja arvutis väites, et see on viirus, ning nad käituvad nagu nad teaksid mida nad teevad, näiteks panevad mingeid mõtetuid käske Command Prompti. Selle kohta on mitmeid väga huvitavad videosi youtubes kus inimesed üritavad petta petjaid ning käivad neile närvidele teades, et nad on pahatahtlikud (näiteks https://youtu.be/DLzgQ35s9Os). Hiljuti lugesin uudistest, kuidas Eestis mingi vanemal naisterahval peteti välja pea 90000. Just
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

  Ma otsustasin valida 2 inimest, kes on juhtinud sama firmat, kuid erinevatel aegadel. Need inimesed on preagune Apple CEO Tim Cook ning kunagine CEO ja kaasasutaja Steve Jobs. Mõlemad on head juhid Applele, kuid nende juhtimise stiil erineb nii mõneski aspektis üksteisest. Steve Jobs Steve Jobs on üks kuulsamaid, kui mitte kõige kuulsam IT-juht. Steve Jobs otsis alati täiuslikku tulemust ning ei leppinud millegi vähemaga. Tema jaoks oli tähtis olla kõigega kursis mis firmas toimub ning osadeleda võimalikult palju firma tegevustes. Tal oli selge visioon mida Apple peaks tegema tulevikus ning mitte miski ei takistanud tal neid ideid ellu viimast. Väga palju Apple edust peitus selle lihtsuses. Steve Jobs sobib kohe kindlasti IT-juhi ja arengumootori rolli  alla, kuid ta suutis seda balanseerida teavitaja/suhtleja ning mentori/õpetaja rolliga, olles eeskujuks teistele ning motiveerides teisi olema innovatiivsed, kuulates nende ideid ning aidates ise kaasa.     Tim Cook Kuigi Tim Cook on
Lisateave

Nähtused interneti varasemast ajaloost

Kujutis
  Ethernet 1972 hakkas Xerox's Palo Alto Research Center-i (PARC) tiim looma kohtvõrku (Inglise keeles local-aera network ehk LAN). Üks arendajatest, Robert Metcalfe, sai palju inspiratsiooni juba olemasolevast võrgusüsteemist nimega ALOHAnet. 1973 aastal, peale seda kui nad olid rohkem kui aasta selle kallal töötanud, saavutasid nad 3 Mbps kiiruse mis oli väga suur areng. Mitmeid aastaid oli see tehnoloogia ainult PARC-i käes kuni nad 1976 otsustasid seda hakata jagama ka teistele. 1979 otsustas PARC selle turule tuua ning selleks ajaks oli juba maksimum kiiruseks 10 Mbps. Kui hüpata tänapäeva, siis Ethernet on kõige rohkem kasutusel olev kohtvõrgu tehnoloogia. Tänapäeval on võimalik Ethernetiga kätte saada 10 Gbps ehk 10000 Mbps, kuid see ei ole tavapärases kasutuses vaid on eelkõige mõeldud just võrgustikele, kust käib läbi väga suur andmevahetus. Etherneti eelis Wifi ees on just stabiilne ühendus, mida läbi õhu on raskem saavutada kui läbi kaabli.      Etherneti esmane joonis.
Lisateave