Copyleft

     Copyleft tähendab, et kasutajal peab võimalus olema kasutada, kopeerida, muuta, parandada ning edasi anda tarkvara. Kõik see kehtib ka tarkavarale mis on muudetud. 

    Free Software Foundation (FSF) jagab copyleftile toetudes erinevad litsentsid selle järgi, kui tugevalt copyleft teatud litsentse mõjutab. Tugevalt mõjutatavatel litsentsidel peavad kõik komponendid olema sama litsentsi all, nõrgalt mõjutatavatel on lubatud erandid ning litsentsidel , mida copyleft ei mõjuta, on lubatud kasutada oma koodi ka ärivara tegemisel.

    GNU GPL-iga, mis on tugevalt mõjutatud copylefti poolt, on näiteks loodud Wordpress, Audacity ja Linux kernel. Kõiki toodud näited saab tasuta kasutada, kuid kõikidele kasutajatele kehtib koheselt samuti GPL litsents, kuna copyleft mõjutab seda tugevalt, ehk kasutajad peavad ka enda loodud asju tasuta jagama. 

    GNU LGPL ja Mozilla Avalikul litsentsil, mis on nõrgalt mõjutatud copylefti poolt, ei pea koheselt kõike sama litsentsi alla panema. Näiteks kasutatakse seda pidevalt tarkvara raamatukogus (Software library), mis lubab teistel viidata raamatukogule ning enda programmi jagada ilma, et neile kehtiks sama litsents.

    X11, Apache, MIT ja BSD litsentsidele ei mõju copyleft. See tähendab, et neil on minimaalsed piirangud kuidas tarkvara saab kasutada, muuta ning edasijagada. Ehk kasutajad võivad lähtekoodiga teha mida nad tahavad ning seda näiteks edasi müüa.

Allikad:

https://www.gnu.org/licenses/copyleft.en.html

https://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html

https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft#Types_and_relation_to_other_licenses

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_7:_Arvutid_ja_paragrahvid_IIː_litsentsid_ja_autoriõigus