E-ITSPEA blogi

Otsustasin hindamiseks võtta kaks sama valdkonna veebilehte. Heaks näiteks valisin meie oma ülikooli veebilehe (TalTech.ee) ning halvaks näiteks valisin Yale kunstikooli kodulehe (art.yale.edu). Hindamiseks kasutan Jakob Nielseni viite punkti. TalTech koduleht Õpitavus - Peamised funktsioonid on kodulehel kohe suurelt näha. Kui sul on mingi asi mida sa otsida tahad siis leiad selle kategooria kohe esimese asjana kodulehelt. Samuti on otsimise võimalus suurelt kui sul on mingi kindel asi mida sa üles ei leia kuskilt. Alla kerides on kohe näha uudised ning lõpus on lisalingid vajalikkudele lehtedele. Tõhusus - Olles ise kasutanud seda lehte võib öelda, et vajalikud toimingud saab suht kiirelt tehtud kui lehte on külastatud mitmeid kordi. Meeldejäädavus - Usun, et oskused suudab kasutaja suht kiiresti meelde tuletada olles lehte mitte kaua külastanud. Vead - Mõned vead mis kasutaja võib teha on otsida valest kohast mingit infot. Mõned asjad sobivad mitme kategooria alla seega mingi info o

       Selles teoses oli kõik põhipunktid kaetud mis vaja, et häkkeriks saada: milline peab olema su suhtumine häkkimisse, mida sa pead oskama et olla edukas häkker ning kuidas saada tuntust häkkerite kultuuri hulgas.       Üks sõna mis terves tekstis kordus oli praktika. Et saada heaks häkkeriks on kõige tähtsam asi harjutamine, harjutamine ja veel kord harjutamine. Nii ise kirjutamine/lahendamine kui ka teiste lahenduste vaatamine aitab väga palju. See on asi mis ma tunnen et kehtib igal pool kuid programmeerimises on see eriti tähtis, saades sellest järjest rohkem ka ise aru õppides seda.     Teine asi mis on väga tähtis edukal häkkeril on armastus probleemi lahendamise vastu ning effektiivsus. Kui sa tunned huvi selle vastu ning see meeldib sulle üle kõige muudest asjadest, kulutad sa sellele ka kõige rohkem aega ning sealt tuleb ka areng. Kuid samal ajal peab olema efektiivne, nagu tekstis mainiti siis ei tohiks kulutada aega sarnastele probleemidele vaid säästa aju ning aega ja o

  Ma otsustasin valida 2 inimest, kes on juhtinud sama firmat, kuid erinevatel aegadel. Need inimesed on preagune Apple CEO Tim Cook ning kunagine CEO ja kaasasutaja Steve Jobs. Mõlemad on head juhid Applele, kuid nende juhtimise stiil erineb nii mõneski aspektis üksteisest. Steve Jobs Steve Jobs on üks kuulsamaid, kui mitte kõige kuulsam IT-juht. Steve Jobs otsis alati täiuslikku tulemust ning ei leppinud millegi vähemaga. Tema jaoks oli tähtis olla kõigega kursis mis firmas toimub ning osadeleda võimalikult palju firma tegevustes. Tal oli selge visioon mida Apple peaks tegema tulevikus ning mitte miski ei takistanud tal neid ideid ellu viimast. Väga palju Apple edust peitus selle lihtsuses. Steve Jobs sobib kohe kindlasti IT-juhi ja arengumootori rolli  alla, kuid ta suutis seda balanseerida teavitaja/suhtleja ning mentori/õpetaja rolliga, olles eeskujuks teistele ning motiveerides teisi olema innovatiivsed, kuulates nende ideid ning aidates ise kaasa.     Tim Cook Kuigi Tim Cook on

     Nagu etteantud jutus kirjeldati, võib professionaalsust kirjeldata erinevat moodi. Kõige lihtsam ära tunda IT proff on arvatavasti siis, kui ta kas jagab oma teadmisi teistega või kui ta on tuntud millegi loomise poolest. Kuid tihtipeale inimesed, kes on väga professionaalsed, ei paista silma, sest nad tegelevad kuskil süsteemis sees ning ei paista välja kuid on väga osavad oma alas.     Kuigi paljud väidavad, et ülikooli diplom ei tee sinust proffi, siis tänapäeva Eestis ma arvan, et see on siiski üks suurtest näitajatest, kas sa oskad oma ala. Ülikooli lõpetanud on enamasti alati eespool neist, kes ei lõpeta ning seega on neil ka rohkem võimalusi erinevatel töökohtadel töötada. Kuid neid samu oskusi võib väga hästi ka iseseisvalt omandada, peab lihtsalt tõestama, et sa oskad sellel alal töötada. Väga paljud kuulsad arendajad jätsid ülikooli pooleli ning siiski suutsid väga eduka süsteemi luua. Seega peamine asi on, et sa teeksid seda asja südamega ning sa oled huvitatud sellest,