Postitused

Eetika ja IT

Valisin analüüsimiseks ACM (Association for Computing Machinery) eetika koodeksi.     Üleüldiselt ütleks, et ACM eetika koodeksis on kõik vajalik kirjas, et olla profesionaalne ning viisakas. Sissejuhatuses ütleb, et koodeks on mõeldud it-professionaalidele inspiratsiooniks, kuhu alla kuuluvad praktikud, instruktorid/õpetajad, õpilased, mõjutajad ning kõik kes kasutavad arvutitehnoloogiat mõjutaval viisil. Ehk kõik kes loovad midagi ühiskonnale, peaksid jälgima taolist eetikat ning austama teisi ja kohtlema neid nagu sa tahaks, et sind koheldakse. Tooks koodeksist välja mõned punktid, mis ma arvan, et on kõige tähtsamad:      Contribute to society and to human well-being, acknowledging that all people are stakeholders in computing. - olles kõige esimene punkt arvan samuti, et see on ka kõige tähtsam punkt. Kõik arvutikasutajad mõjutavad arvutitehnoloogiat ning kui sa ei kohtle neid ilusti, võivad nad kahjustada arvutitehnoloogia kommuuni ning luua halb mulje sellest.      Be fair and

Arvutimängude areng ja mõju grupitöö arvustus

       Sissejuhatuses märkasin kohe lauset, mis on pooleli jäänud ning teise lausega ei eralda lauselõpumärk. (Arvutimäng on arvutiprogramm, mis on mõeldud mänguprotsessi korraldamiseks, mängupartneritega suhtlemiseks või ise partnerina Oma neljakümneaastase ajaloo vältel koguvad arvutimängud iga päevaga üha suuremat populaarsust.). Samuti sissejuhatuses märkasin lauset mis sisaldas: arvutimängudest on saanud e-sport, mis minuarust on natuke valesti väidetud, sest arvutimängud on siiski rohkem meelelahutuseks ning e-sport on väga väike osa arvutimängude kommuunist. Jah, e-spordi vaatajaskond on üpriski suur kuid see ei tee kohe arvutimänge espordiks. Parem oleks sõnastada, et võistlusmängudest on tekkinud e-sport. Üldiselt on sisu hästi kirjutatud kuid üpriski lihtne oli leida valesti sõnastatud lauseid või kirjavigu kuid peatükid on selleest sisukad peatükid teevad selle minuarust tasa. Samuti teksti seest puuduvad viited, mis ei ole väga suur probleem kuna kasutatud kirjandus on esit

IT turvariski analüüsimine

       Otsustasin analüüsiks valida turvariski, mis on kehtinud juba ammu enne arvuteid: pettus. Tänapäeval on väga levinud pettused internetis, kuna selleks pole vaja mingit viirust vaid lihtsalt petetakse mingil viisil inimeselt raha välja. Üks väga kuulus viis on see, et inimene läheb kuskile veebilehele ning talle tuleb ette kiri, et helistada teatud numbrile kuna nende arvutis on probleem või viirus. See järel nad helistavad ning petjad üritavad arvutisse saada kasutades näiteks TeamViewerit. Nad võivad tekitada näilise probleemi näiteks näidates mingit asja arvutis väites, et see on viirus, ning nad käituvad nagu nad teaksid mida nad teevad, näiteks panevad mingeid mõtetuid käske Command Prompti. Selle kohta on mitmeid väga huvitavad videosi youtubes kus inimesed üritavad petta petjaid ning käivad neile närvidele teades, et nad on pahatahtlikud (näiteks https://youtu.be/DLzgQ35s9Os). Hiljuti lugesin uudistest, kuidas Eestis mingi vanemal naisterahval peteti välja pea 90000. Just

Silma jälgijad

Kujutis
  Minu arvates kõige huvitavam abivahend puudega inimestele on silma jälgijad. Kasutades silma jälgijat ei pea liigutama oma kätt koos hiirega vaid kaamera jälgib kuhu su silm vaatab ning edastab need andmed arvutile. Koos häälkäsklusega ei ole sul käsi vajagi kasutada vaid saad silmaga minna kuhugi peale ning häälkäsklusega sinna peale vajutada. Need 2 koos teevad inimesele, kellel pole võimalik oma käsi piisavalt liigutada, arvuti kasutamise lihtsamaks kui see oleks niisama. See tehnoloogia on juba mitukümmend aastat olnud olemas seega otseselt pole see uudne tehnoloogia. Kuid sellegipoolest ei ole see asi mida kohtad tavalise kasutaja juures. Seda sama tehnoloogiat tahetakse kasutada ka tuleviku mängudes, et teha mängusid rohkem elamusrikkamaks. See on samas väga hea ka puudega inimestele kuna mängud on väga suur põhjus miks firmad peaksid arendama tehnoloogiat sest sealt võib väga palju kasumit teenida. Kuigi preaguseks on silma jälgimise tehnoloogia väga arenenud ning sellega saab

Kasutatavus veebis

Kujutis
Otsustasin hindamiseks võtta kaks sama valdkonna veebilehte. Heaks näiteks valisin meie oma ülikooli veebilehe (TalTech.ee) ning halvaks näiteks valisin Yale kunstikooli kodulehe (art.yale.edu). Hindamiseks kasutan Jakob Nielseni viite punkti. TalTech koduleht Õpitavus - Peamised funktsioonid on kodulehel kohe suurelt näha. Kui sul on mingi asi mida sa otsida tahad siis leiad selle kategooria kohe esimese asjana kodulehelt. Samuti on otsimise võimalus suurelt kui sul on mingi kindel asi mida sa üles ei leia kuskilt. Alla kerides on kohe näha uudised ning lõpus on lisalingid vajalikkudele lehtedele. Tõhusus - Olles ise kasutanud seda lehte võib öelda, et vajalikud toimingud saab suht kiirelt tehtud kui lehte on külastatud mitmeid kordi. Meeldejäädavus - Usun, et oskused suudab kasutaja suht kiiresti meelde tuletada olles lehte mitte kaua külastanud. Vead - Mõned vead mis kasutaja võib teha on otsida valest kohast mingit infot. Mõned asjad sobivad mitme kategooria alla seega mingi info o

Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus

       Selles teoses oli kõik põhipunktid kaetud mis vaja, et häkkeriks saada: milline peab olema su suhtumine häkkimisse, mida sa pead oskama et olla edukas häkker ning kuidas saada tuntust häkkerite kultuuri hulgas.       Üks sõna mis terves tekstis kordus oli praktika. Et saada heaks häkkeriks on kõige tähtsam asi harjutamine, harjutamine ja veel kord harjutamine. Nii ise kirjutamine/lahendamine kui ka teiste lahenduste vaatamine aitab väga palju. See on asi mis ma tunnen et kehtib igal pool kuid programmeerimises on see eriti tähtis, saades sellest järjest rohkem ka ise aru õppides seda.     Teine asi mis on väga tähtis edukal häkkeril on armastus probleemi lahendamise vastu ning effektiivsus. Kui sa tunned huvi selle vastu ning see meeldib sulle üle kõige muudest asjadest, kulutad sa sellele ka kõige rohkem aega ning sealt tuleb ka areng. Kuid samal ajal peab olema efektiivne, nagu tekstis mainiti siis ei tohiks kulutada aega sarnastele probleemidele vaid säästa aju ning aega ja o

IT juhtimine ja riskihaldus

  Ma otsustasin valida 2 inimest, kes on juhtinud sama firmat, kuid erinevatel aegadel. Need inimesed on preagune Apple CEO Tim Cook ning kunagine CEO ja kaasasutaja Steve Jobs. Mõlemad on head juhid Applele, kuid nende juhtimise stiil erineb nii mõneski aspektis üksteisest. Steve Jobs Steve Jobs on üks kuulsamaid, kui mitte kõige kuulsam IT-juht. Steve Jobs otsis alati täiuslikku tulemust ning ei leppinud millegi vähemaga. Tema jaoks oli tähtis olla kõigega kursis mis firmas toimub ning osadeleda võimalikult palju firma tegevustes. Tal oli selge visioon mida Apple peaks tegema tulevikus ning mitte miski ei takistanud tal neid ideid ellu viimast. Väga palju Apple edust peitus selle lihtsuses. Steve Jobs sobib kohe kindlasti IT-juhi ja arengumootori rolli  alla, kuid ta suutis seda balanseerida teavitaja/suhtleja ning mentori/õpetaja rolliga, olles eeskujuks teistele ning motiveerides teisi olema innovatiivsed, kuulates nende ideid ning aidates ise kaasa.     Tim Cook Kuigi Tim Cook on