E-ITSPEA blogi

       Copyleft tähendab, et kasutajal peab võimalus olema kasutada, kopeerida, muuta, parandada ning edasi anda tarkvara. Kõik see kehtib ka tarkavarale mis on muudetud.       Free Software Foundation (FSF) jagab copyleftile toetudes erinevad litsentsid selle järgi, kui tugevalt copyleft teatud litsentse mõjutab. Tugevalt mõjutatavatel litsentsidel peavad kõik komponendid olema sama litsentsi all, nõrgalt mõjutatavatel on lubatud erandid ning litsentsidel , mida copyleft ei mõjuta, on lubatud kasutada oma koodi ka ärivara tegemisel.     GNU GPL-iga, mis on tugevalt mõjutatud copylefti poolt, on näiteks loodud Wordpress, Audacity ja Linux kernel. Kõiki toodud näited saab tasuta kasutada, kuid kõikidele kasutajatele kehtib koheselt samuti GPL litsents, kuna copyleft mõjutab seda tugevalt, ehk kasutajad peavad ka enda loodud asju tasuta jagama.      GNU LGPL ja Mozilla Avalikul litsentsil, mis on nõrgalt mõjutatud copylefti poolt, ei pea koheselt kõike sama litsentsi alla panema. Näiteks

     Alustuseks ütleks ma, et ma nõustun enamike punktidega mis on 2. peatükis toodud ning ma tunnen, et see on väga hea mõtlemisviis mida autorid jagavad.      Punktiga "Moral Rights Unchanged" ma nõustun täielikult, inimesed ei tohiks saada teiste loomingut enda nimele võtta, kui isik ei ole seotud selle loominguga ei ole tal mitte mingit pistmist sellega ning originaalsed autorid peaksid kõik kasumi ning tunnustuse saama endale.     Punktis "Free Non-Commercial Sharing" räägitakse, et inimesed võiksid kasutada isiklikul põhjusel asju ilma, et neil oleks oht saada karistada. Üks teema millel on pidevalt olnud jutte, et karistatakse, on piraatlus (ehk asjade tasuta allatõmbamine/kasutamine mis reaalselt maksab raha). Kuigi ma nõustun, et see ei ole just kõige ilusam tegu, siis suurfirmad kes teenivad niikuinii miljoneid, ei kaota midagi sellega kui osad inimesed, kellel võibolla pole vahendeid et seda osta, kasutaksid neid asju tasuta. Mis mulle näiteks tänapäeval

     "Ole Inimene" ning "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus" on 2 reeglit, mille vastu minuarust koguaeg eksitakse. Üks koht kuhu ma tihtipeale vaatan on Delfi uudiste all kommentaari sektsioon, mitte sellepärast et mind huvitaks mida nad arvavad, vaid et näha mida lolli on sinna jälle kokku kirjutatud. Inimesed ei austa seal kedagi ning kuna enamus kommentaarid on kirjutatud anonüümselt, siis ei ole sellel ka tagajärgi. Arvatakse, et nemad on kõige paremad ja nende arvamus on kõige õigem. Igapäeva elus ma tõsiselt kahtlen, et need inimesed hakkaksid avalikult oma arvamust niimoodi kuulutama, muidu ei lõppeks see neile mitte mingil moel hästi. Teine koht kus ma näen pidevalt eksimas nende etikettide vastu, on facebook. Kuigi ma ei jälgi seda väga tihti, näed iga vahel kuidas mingi postituse alla on hakanud tekkima kommentaare, mille kirjutajad ei ole väga mõelnud enne selle välja saatmist.          Reegel, mis mulle endale väga meeldib, on "Jaga oma teadm

     Visioon, mida on minuarust kõige rohkem realiseeritud, on vaba ja avatud infoühiskond kuid millel on isiku andmed ning info turvalised. Näiteks Hiinas on paljud veebilehed ning programmid riigi poolt keelatud mis mujal maailmas on suurelt kasutuses. Eestis sellist asja kohtab väga harva ning enamjaolt kõik mis sa teha tahad internetis on sulle avatud. Ainukesed suuremad asjad mida ma tean et on Eestis keelatud, on hasartmängude lehed. Töötades ise firmas, mis kontrollib spordimängude andmeid, on osad lehed saadaval ainult läbi VPN-i kuna Eestis neid ei kasutata. Isikuandmed on Eestis olnud samuti päris turvatud, mingeid suuri küberturvalisuse probleeme pole esinenud, mis võiks ohustada paljusi. Mäletan vaid, et kunagi soovitati muuta ID-kaardi paroolid ära turvalisuse mõttes, kuid ei ole kindel kas see oli mingi suurema ohu põhjusel. Samuti tuleb järjest juurde tehnoloogiad (näiteks Smart-id) mis teevad sisselogimise igalepoole palju lihtsamaks, kuid on sama ohutu.     Visioon, mi