E-ITSPEA blogi

       Creative Commons (edaspidi CC) on aidanud väga paljusid sisuloojaid erinevatel platvormidel. Väga palju on internetis probleeme, kus kopeeritakse kellegi originaalset loomingut ning looja ise ei saa mitte mingit tunnustust selle eest. Tänu CC-le aga sa oled kohustatud oma sisus viitama originaalsele autorile ning samuti saama talt loa kasutada tema loomingut. Samuti saab originaalne looja mõjutada kuidas nad saavad seda kasutada.       Kui ta ei soovi, et tema tööd, mis näiteks sisaldab teemat, mida ei oleks ilus rahalisel eesmärgil kasutada, ei rahastataks, saab ta seda läbi CC kontrollida. Kui autor arvab, et tema tehtud sisu saab kõige paremini edasi anda seda mitte muutes, saab ta samuti kontrollida seda ning seetõttu tuleb tema loomingut kasutada täpselt nii, nagu ta seda edastas või siis saab ta selle maha võtta.       Minuarust aitab see just kõige rohkem inimesi, kes pole saanud piisavalt tähelepanu oma sisuga. Nimelt tihtipeale inimesed kellel on suur jälgijaskond võtav

  Ethernet 1972 hakkas Xerox's Palo Alto Research Center-i (PARC) tiim looma kohtvõrku (Inglise keeles local-aera network ehk LAN). Üks arendajatest, Robert Metcalfe, sai palju inspiratsiooni juba olemasolevast võrgusüsteemist nimega ALOHAnet. 1973 aastal, peale seda kui nad olid rohkem kui aasta selle kallal töötanud, saavutasid nad 3 Mbps kiiruse mis oli väga suur areng. Mitmeid aastaid oli see tehnoloogia ainult PARC-i käes kuni nad 1976 otsustasid seda hakata jagama ka teistele. 1979 otsustas PARC selle turule tuua ning selleks ajaks oli juba maksimum kiiruseks 10 Mbps. Kui hüpata tänapäeva, siis Ethernet on kõige rohkem kasutusel olev kohtvõrgu tehnoloogia. Tänapäeval on võimalik Ethernetiga kätte saada 10 Gbps ehk 10000 Mbps, kuid see ei ole tavapärases kasutuses vaid on eelkõige mõeldud just võrgustikele, kust käib läbi väga suur andmevahetus. Etherneti eelis Wifi ees on just stabiilne ühendus, mida läbi õhu on raskem saavutada kui läbi kaabli.      Etherneti esmane joonis.

Virtual boy Virtual boy oli Nintendo poolt loodud konsool aastal 1995, mis pidavat olema uus tuleviku konsool sisaldades endas virtuaal reaalsust (edaspidi VR). Mõte oli väga uudne ning inimesed olid väga huvitatud sellest tehnoloogiast, kuid Nintendo ei suutnud omale ette seadud ootustest midagi erilist välja tuua. VR oli rohkem reklaamitrikk kui reaalsus, nimelt kasutasid nad stereoskoopilist ekraani, mille võime oli teha pilt sügavamaks. Kuna see töötas patareide peal ei olnud nende protsessor piisavalt võimas, et tuua ostjatele 3D maailmat mida kõik ootasid. Samuti oli neil probleeme kahtlustega, et nende VR prillid võivad teha inimeste silmadele viga või tervisele viga. Nende peamine põhjus miks nad selle välja lasid oli, et kuna Nintendo 64 oli tulekul ning sellel tekkisid viivitused, et 1995 aastal mitte tühjade kätega jätta ostjaid, lasid nad välja Virtual Boy. Peamised põhjused miks see ei löönud läbi oli hind, mille eest sai puhtalt punase ekraani, väga imelik mängimise posit