E-ITSPEA blogi

Otsustasin hindamiseks võtta kaks sama valdkonna veebilehte. Heaks näiteks valisin meie oma ülikooli veebilehe (TalTech.ee) ning halvaks näiteks valisin Yale kunstikooli kodulehe (art.yale.edu). Hindamiseks kasutan Jakob Nielseni viite punkti. TalTech koduleht Õpitavus - Peamised funktsioonid on kodulehel kohe suurelt näha. Kui sul on mingi asi mida sa otsida tahad siis leiad selle kategooria kohe esimese asjana kodulehelt. Samuti on otsimise võimalus suurelt kui sul on mingi kindel asi mida sa üles ei leia kuskilt. Alla kerides on kohe näha uudised ning lõpus on lisalingid vajalikkudele lehtedele. Tõhusus - Olles ise kasutanud seda lehte võib öelda, et vajalikud toimingud saab suht kiirelt tehtud kui lehte on külastatud mitmeid kordi. Meeldejäädavus - Usun, et oskused suudab kasutaja suht kiiresti meelde tuletada olles lehte mitte kaua külastanud. Vead - Mõned vead mis kasutaja võib teha on otsida valest kohast mingit infot. Mõned asjad sobivad mitme kategooria alla seega mingi info o...

       Selles teoses oli kõik põhipunktid kaetud mis vaja, et häkkeriks saada: milline peab olema su suhtumine häkkimisse, mida sa pead oskama et olla edukas häkker ning kuidas saada tuntust häkkerite kultuuri hulgas.       Üks sõna mis terves tekstis kordus oli praktika. Et saada heaks häkkeriks on kõige tähtsam asi harjutamine, harjutamine ja veel kord harjutamine. Nii ise kirjutamine/lahendamine kui ka teiste lahenduste vaatamine aitab väga palju. See on asi mis ma tunnen et kehtib igal pool kuid programmeerimises on see eriti tähtis, saades sellest järjest rohkem ka ise aru õppides seda.     Teine asi mis on väga tähtis edukal häkkeril on armastus probleemi lahendamise vastu ning effektiivsus. Kui sa tunned huvi selle vastu ning see meeldib sulle üle kõige muudest asjadest, kulutad sa sellele ka kõige rohkem aega ning sealt tuleb ka areng. Kuid samal ajal peab olema efektiivne, nagu tekstis mainiti siis ei tohiks kulutada aega sarnas...

  Ma otsustasin valida 2 inimest, kes on juhtinud sama firmat, kuid erinevatel aegadel. Need inimesed on preagune Apple CEO Tim Cook ning kunagine CEO ja kaasasutaja Steve Jobs. Mõlemad on head juhid Applele, kuid nende juhtimise stiil erineb nii mõneski aspektis üksteisest. Steve Jobs Steve Jobs on üks kuulsamaid, kui mitte kõige kuulsam IT-juht. Steve Jobs otsis alati täiuslikku tulemust ning ei leppinud millegi vähemaga. Tema jaoks oli tähtis olla kõigega kursis mis firmas toimub ning osadeleda võimalikult palju firma tegevustes. Tal oli selge visioon mida Apple peaks tegema tulevikus ning mitte miski ei takistanud tal neid ideid ellu viimast. Väga palju Apple edust peitus selle lihtsuses. Steve Jobs sobib kohe kindlasti IT-juhi ja arengumootori rolli  alla, kuid ta suutis seda balanseerida teavitaja/suhtleja ning mentori/õpetaja rolliga, olles eeskujuks teistele ning motiveerides teisi olema innovatiivsed, kuulates nende ideid ning aidates ise kaasa.     Tim...

     Nagu etteantud jutus kirjeldati, võib professionaalsust kirjeldata erinevat moodi. Kõige lihtsam ära tunda IT proff on arvatavasti siis, kui ta kas jagab oma teadmisi teistega või kui ta on tuntud millegi loomise poolest. Kuid tihtipeale inimesed, kes on väga professionaalsed, ei paista silma, sest nad tegelevad kuskil süsteemis sees ning ei paista välja kuid on väga osavad oma alas.     Kuigi paljud väidavad, et ülikooli diplom ei tee sinust proffi, siis tänapäeva Eestis ma arvan, et see on siiski üks suurtest näitajatest, kas sa oskad oma ala. Ülikooli lõpetanud on enamasti alati eespool neist, kes ei lõpeta ning seega on neil ka rohkem võimalusi erinevatel töökohtadel töötada. Kuid neid samu oskusi võib väga hästi ka iseseisvalt omandada, peab lihtsalt tõestama, et sa oskad sellel alal töötada. Väga paljud kuulsad arendajad jätsid ülikooli pooleli ning siiski suutsid väga eduka süsteemi luua. Seega peamine asi on, et sa teeksid seda asja südamega ning sa...

       Copyleft tähendab, et kasutajal peab võimalus olema kasutada, kopeerida, muuta, parandada ning edasi anda tarkvara. Kõik see kehtib ka tarkavarale mis on muudetud.       Free Software Foundation (FSF) jagab copyleftile toetudes erinevad litsentsid selle järgi, kui tugevalt copyleft teatud litsentse mõjutab. Tugevalt mõjutatavatel litsentsidel peavad kõik komponendid olema sama litsentsi all, nõrgalt mõjutatavatel on lubatud erandid ning litsentsidel , mida copyleft ei mõjuta, on lubatud kasutada oma koodi ka ärivara tegemisel.     GNU GPL-iga, mis on tugevalt mõjutatud copylefti poolt, on näiteks loodud Wordpress, Audacity ja Linux kernel. Kõiki toodud näited saab tasuta kasutada, kuid kõikidele kasutajatele kehtib koheselt samuti GPL litsents, kuna copyleft mõjutab seda tugevalt, ehk kasutajad peavad ka enda loodud asju tasuta jagama.      GNU LGPL ja Mozilla Avalikul litsentsil, mis on nõrgalt mõjutatud copylefti ...

     Alustuseks ütleks ma, et ma nõustun enamike punktidega mis on 2. peatükis toodud ning ma tunnen, et see on väga hea mõtlemisviis mida autorid jagavad.      Punktiga "Moral Rights Unchanged" ma nõustun täielikult, inimesed ei tohiks saada teiste loomingut enda nimele võtta, kui isik ei ole seotud selle loominguga ei ole tal mitte mingit pistmist sellega ning originaalsed autorid peaksid kõik kasumi ning tunnustuse saama endale.     Punktis "Free Non-Commercial Sharing" räägitakse, et inimesed võiksid kasutada isiklikul põhjusel asju ilma, et neil oleks oht saada karistada. Üks teema millel on pidevalt olnud jutte, et karistatakse, on piraatlus (ehk asjade tasuta allatõmbamine/kasutamine mis reaalselt maksab raha). Kuigi ma nõustun, et see ei ole just kõige ilusam tegu, siis suurfirmad kes teenivad niikuinii miljoneid, ei kaota midagi sellega kui osad inimesed, kellel võibolla pole vahendeid et seda osta, kasutaksid neid asju tasuta. Mis m...

     "Ole Inimene" ning "Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus" on 2 reeglit, mille vastu minuarust koguaeg eksitakse. Üks koht kuhu ma tihtipeale vaatan on Delfi uudiste all kommentaari sektsioon, mitte sellepärast et mind huvitaks mida nad arvavad, vaid et näha mida lolli on sinna jälle kokku kirjutatud. Inimesed ei austa seal kedagi ning kuna enamus kommentaarid on kirjutatud anonüümselt, siis ei ole sellel ka tagajärgi. Arvatakse, et nemad on kõige paremad ja nende arvamus on kõige õigem. Igapäeva elus ma tõsiselt kahtlen, et need inimesed hakkaksid avalikult oma arvamust niimoodi kuulutama, muidu ei lõppeks see neile mitte mingil moel hästi. Teine koht kus ma näen pidevalt eksimas nende etikettide vastu, on facebook. Kuigi ma ei jälgi seda väga tihti, näed iga vahel kuidas mingi postituse alla on hakanud tekkima kommentaare, mille kirjutajad ei ole väga mõelnud enne selle välja saatmist.          Reegel, mis mulle endale väga meeldib, on "...